Raamatututvustus: “The Brand Mapping Strategy”, Karen Tiber Leland, 2016, 178 lk

    Viimasel ajal on üha raskem leida väga head erialast raamatut, sest kõik kipuvad olema kas liiga algajatele, liiga üldised (räägime kõigest ja mitte millestki) või lihtsalt igavad (ei midagi uut). Üks erand ja viimase aja leid on kindlasti see raamat, mis pärineb toimekalt brändi- ja muutustejuhtimise konsultandilt Karen Tiber Lelandilt ning sai minult maksimumpunktid (Goodreads).

    Olles oma loomult praktik, oli mul raamatut lugedes tunne, justkui lobiseksin Kareniga omaette kohvitassi taga. Ta on konkreetne ja tempokas, mis mulle väga hästi sobis. Karen: “Millega sa tegeled? Aga räägi, kuidas sul enda brändiga läheb? Millist emotsiooni sa oma sihtrühmale soovid luua – lõbusust, turvalisust, lootust, elevust, glamuuri, efektiivsust,
    autentsust või visadust?” Jne.

    Turundus on aastatega väga palju muutunud. Enam ei piisa telereklaamist, et bränd kuulsaks teha. Tänapäeval tuleb süüdata igapäevaselt väikseid lõkkeid ja kuuma anda sisuga, lugude jutustamisega. See ongi brändi tuum – läbimõeldud tegevused järjepidevalt. Karen aga rõhutab ka aspekti, et nii ettevõtte bränd kui ka tiimid ja juhtidest eestkõnelejad peaksid avalikkusega suheldes sarnaseid brändiväärtusi kandma. Sellest, et tegevjuht peaks pöörama enda brändile samuti tähelepanu, pole nii palju räägitud.

    Kuna mu enda töö on seotud turunduse-teenusedisaini juures üha enam ka fotograafiaga, siis kõnetas üks hea võrdlus isikliku brändiga:

    1) Eristuvus tuleb vaatenurgast
    Foto eristuvuse võti on läheneda subjektile erineva nurga alt, nt lille pildistada kõhuli muru seest või tantsupidu tantsijate vahelt. Kui me enda brändi luues keskendume ka erinevale vaatenurgale, saame parema loo, mida rääkida.

    2) On rohkem kui üks õige vastus
    Sellist asja nagu täiuslik “klõps” pole olemas. Kui anda kaamerad kümnele erinevale professionaalsele fotograafile, saad samast asjast ka kümme täiesti erinevat pilti. Subjektiivsus otsustab. Samamoodi on meie personaalse brändiga ja kuidas me seda edastame – on tunnetuslik lähenemine, mis toetub brändiloomise vundamendile (fotos tehnika tundmisele).

    3) Foto väljendab kolme asja
    Foto seob endas visuaalseid elemente (värv, stiil, kompositsioon), intellektuaalseid (mida öelda tahetakse) ja emotsionaalseid (mida vaataja näeb-tunneb). Brändi puhul samuti ning see on n-ö. kapital, mida sa omad ja väljendad.

    Kokkuvõttes: vana hea tõde – brändimine on maraton, mitte sprint, mistõttu tööd tuleb teha järjepidevalt. Raamat kõnetas mind ja alustas dialoogi, kuigi olen brändimisega töötanud omajagu. Soovitan lugemiseks nii neile, kes alles puutuvad brändindusega esimest korda kokku ega tea, kust otsast alustada, kui ka neile, kes sellega on tegelenud. Lihtne lugemine, mis aeglustab vaid tempot enda asjade läbimõtlemiseks.

    Mari Arnover